Kagu-Eesti Tantsupeo liigijuhid
​

ANDRE LAINE

​Minu esimesed saunaga seotud mälestused meenuvad lapsepõlvest. Laupäev oli meie peres saunapäev või õigemini saunaõhtu. Päeval tegeleti sauna kütmisega ja saunavee tassimisega. Meie pere suitsusaun asus majast 150 meetri kaugusel tiigi kaldal ja sinna ma enamasti jalutasin rätik õlal rahulikult. Saunas veetsin
keskmiselt pool tundi. Seal sai leili võetud, viheldud ja puhtaks pestud. Kõige põnevam oli aga sauna juurest koju jooksmine. Kuivatasin end ära, mässisin end saunalina sisse, võtsin riided kaenlasse ning püüdsin joosta nii kiirelt kui jalad võtsid kodu poole, olenemata kas õues sadas vihma, tuiskas lund või särasid taevas tähed ja kuu. Jooksmine oli minu lemmiktegevus ning kindlasti olin ma noorena 150 meetri jooksus kõige kiirem ja karastatum kutt. Aga nüüd naudin ma sauna juures kõige enam head seltskonda ja poolest tunnist on saanud 2,5 tundi. Saun on minu jaoks paik kus saab lõõgastuda ja puhata.

MARIA SIKK

Minu esimesed mälestused seoses saunaga ulatuvad lapsepõlve, kus Karula kandis asuvas maakodus oli saun eelkõige pesemiskoht. Mäletan, kui põnev oli käia pisikeses sammaldunud katusega palksaunas just talvel, kui kuumast saunast tulles pakkis ema meid õega rätiku ja teki sisse ning isa siis need soojusest auravad pambud läbi karge talveõhu ja üle lumise hoovi tuppa viis. Saunaga seotud lapsepõlves räägitud rahvajutud peitsid endas alati mingit müstikat ja nii teadsime, et enne südaööd peab saunast välja saama.

TIINA ILVES

​Kui ma veel päris pisike olin saadeti mind maale vanavanemate juurde. Mul vedas, oli laupäev ja see tähendas vaid üht - õhtul saab sauna. Kuna minu vanaema ja vanaisa elavad korteris tuli minna küla sauna, koos kõigi teiste vanaemade ja vanaisadega. Laval sai käidud ja leili sai võetud, seejärel oli kord pesemise käes. 

Vanaema - "Kas ma silmad juba pesin ära?"
Mina - "Ei"
Vanaema - "No peseme siis ära, saunas tuleb kõik puhtaks pesta"

Vanaema hakkas käsi seebiga hõõruma ja seejärel asetas need minu silmadele. Võite kindlad olla, et kogu see seep mis vanaema kätel oli läks mulle silma. Kui proovisin hädakisa teha sain loomulikult pahandada -"Saunas ei karjuta" ütles vanaema. Nii ma siis kannatasin oma silmapesuteenust, vaikselt ja vagusi. Ja nii palju kui ma oma seebiste silmadega nägin, ei sobinud minu jonn ka saunas olnud vanaisadele. Nii kui mu silmad loputatud said, põgenesin kiiresti eesruumi end kuivatama, nii igaks-juhuks. Tagasivaatavalt võib vist öelda, et sellest ajast saati pole mu silmad enam kunagi nii puhtad olnud.

MAIDO SAAR
​

​Tilsi Lastekodus oli ikka nii et laupäeviti saunapäev,esiti poisid ja siis tüdrukud. Sauna eesruum oli pisike ja kitsuke, pesuruum pime ja tume, leiliruum koledalt tahmane ja siis need möllavad poisid!!! Nii väikese poisina pelgasin seda kohta ja keeldusin koos poistega sauna minemist! Aga siis tulid rahulikud ja hoolitsevad tüdrukud, kellega olin rõõmuga nõus saunamõnusid jagama. Ja nii päris mitmeid kordi kuniks poisid hakkasid minu kallal nokkima ja aasima.....Aga seda vist kadedusest!?

TEA KÕRS
​

Tilluke oli see saun maal, vanaema juures, lauda taga,  tiigi kaldal. Madal ja erilise saunale iseloomuliku suitsuse lõhnaga. Sinna ei saanud minna nn "linnariietega", sest "sauna lõhn" jäi külge.
Ja alati käisid saunas kõigepealt mehed, kes "võtsid ära mõruda". Alles siis läksid naised ja lapsed. Pisikesse sauna eesruumi mahtusid vaid pliit, millel 2 suurt veepali kuuma vee keetmiseks ja pink - riiete tarvis. Leiliruum ja pesuruum  olid koos. Muidugi keris, selle kõrval suur vann külma veega, pink ja lava. Lava oli kitsas, ja ometi mahtusime sinna mingi valemiga ka pikutama, ikka pead koos ja jalad tahmasel seinal. All pingil pesti  ja üleval võeti leili. Pikutasime kaseviht näol ja hingasime sisse magusat suvist kaske. Vihtlemisest ei pääsenud keegi. Ega me lapsed tahtnudki, see oli selline omamoodi magus-valus rituaal, mis lihtsalt kuulus sauna juurde... Kuulub tänini.

REELIKA POROSON

Mäletan, et lapsena, elades korteris, isiklikku sauna omamata, käisime tihti kogu perega maasaunas mis asus meie kodust paarisaja meetri kaugusel. Mälestuspildid löövad ette sellest, kuidas seal sai esimest korda kasevihaga viheldud ning selle lehtedest tulevat imelist aroomi tuntud. 
Saun oli oma olemuselt eakas ning päevi näinud, kuid täitis oma ülesannet hästi ning leil oli oi-oi-kui kuum.

MARIUS AAVE 

Saun on minu elus figureerinud juba lapsepõlvest peale. Kui nädalas jõudis kätte laupäev, siis tähendas see vanaisa ja vanaema külastamist ning nende poolt köetud saunas käimist. Harv oli see kui mõni saunapäev ära jäi. Väikese poisina oli saunas käimisel rõhk rohkem mängulisemal poolel. Soojas leiliruumis vee pritsimine kerisele ja pesukausis veega solistamine. Mida aega edasi, seda rohkem muutus olulisemaks kuuma leili võtmine ning vihtlemine. Nüüd on saanud saunast peamine füüsilise pingutuse ja töö järgne lõõgastumise ning taastumise koht. Seda ei saa teha enam iganädalaselt vanaema juures, aga kodune elektrisaun ajab ka asja ära. SAUN ON TERVISEKS.

KAIE TALI

Saun oli vanade eestlaste jaoks püha paik. Lisaks ihu harimisele, tuju ja toonuse tõstmisele, võeti saunas vastu ka sünnitusi. Ka tänapäeval on saun eestlaste jaoks eriline koht, mida näitab seegi, et ühe korraliku maja juurde kuulub alati ka saun. Mulle meeldib saunas käia, sest pärast sauna protseduuri tunnen end justkui uue inimesena. Peale vihtumist ja leili võtmist, on kehas mõnus väsimus, aga ometi nii kerge ja mõnus tunne. Kui sinna juurde kuulub ka vahva seltskond, siis on see eriti lõõgastav. Huumor ja positiivne meeleolu hoiavad meie vaimu virgena.

LIIS KONSAP

​Kui mõtlen mälestustele seoses saunaga, siis huvitaval kombel on need eredamad ja erilisemad killud väga väikesed ja küllaltki suvalised. Pärit on nad minu vanaisa talust ajast, mil olin veel päris väike. Esimesena meenub päev, mil terve saunamaja tõsteti lihtsalt ühes tükis paarkümmend meetrit metsa äärest elumajale lähemale. Siis meenub veel, et alati sauna minnes ja sealt tulles tõmmati mul suur tekk üle pea, et ma läbi hoovi liikudes külma ei saaks ning et mingi hetk ei lubatud mul sauna minna, sest herilased olid sinna omale pesa teinud. Üldiselt on mulle saunas alati meeldinud käia, aga selle erilisusest sain aru alles hiljuti, kui olin mõnda aega Eestist eemal ja mul ei olnud ühtegi sauna käepärast, kus pingeid maandamas käia!

LAURA MANDER

Erinevalt tüüpilisele eestlasele ei ole ma koguaeg suur sauna sõber olnud. Veel umbes 4-5 aastat tagasi jättis saunas käimine mind täiesti külmaks. Seda kuni hetkeni kui hakkasin MyFitnessis jõusaalis käima. Seal sai ikka pärast trenni sõbrannaga saunas lõõgastumas käidud. Alates sellest ajast olen minagi sauna usku pööratud ning olen alati hea seltskonna ja sauna poolt - parem hilja kui mitte kunagi!